Tagasi Eestis

Hola või siis juba Tere kõigile!

Ongi viimane aeg ning viimane kord kirjutada blogi. Olen jõudnud tagasi Eestisse ning kolinud Pärnusse. Siiski eelistaks ma pigem olla Hispaania päikese all ja töötada seal. Need peaaegu 4 kuud möödusid väga kiiresti ning kogu sealne rahvas muutus kui perekonnaks ning oli raske sealt ära sõita.  Selles blogis räägin siis millega olen tegelenud viimane kuu ning üleüldse tööst ja inimestest.

17. augustil käisime koos Nikitaga (lätlane) delfinaariumis ning olgem ausad pileti hind ning see mida me nägime ei olnud seda väärt. Kuid see ei ole see, millest ma tahtsin rääkida, pigem CAMP NOU ja mäng. Just nimelt enne seda ostsime pileti ning läksime vaatama jalgpalli, mängis FC Barcelona - Sevilla FC. Mäng oli super ning see feeling, kuidas hispaanlased(katalaanid) elavad kaasa jõudis ka minuni ning minagi tundsin seal olles ennast kui hispaanlane, see oli vägev.

20. augustil käisime koos Cocomoloni rahvaga La Roca Village's. Cocomolon on poole tee peal tööle minnes jääv baar, kus kõik töötajad on sõbrad. Nimelt siis läksime mina, 2 leedukat, argentiinlane, brasiillane ja paar Venemaalt kahe autoga sinna. Seda võib nimetada ostukeskuseks lageda taeva all, nimelt mööda alleed viib teed ning ümberringi on fancy-d poed ning isegi mina sain soetatud Timberlandist püksid, mille esialgne hind oli 120 ja sain 25-ga. Samuti tahaks märkida ka seda, et sõites sinna 2 autoga jääb üliilus vaade, paremal pool jäi meri ning vasakul pool mäed, igastahes oli vägev päev ja koht.

31. augustil käisin koos Aseirbadžaanist pärit tuttavaga Tossa de Mar-is, nimelt ta kutsus mind sinna pildistama ja ma mõtlesin, et miks ka mitte kuna siis oli mul vaba päev. Sinna läksime alguses rongiga ning siis bussiga. Koht on ilus ning soovitan ka Teil seal ära käia, just pigem paarikestele mõeldud linn, romantiline ja vaikne. Tagasiminnes õnnestus meil saada viimse bussi ning rongi peale, kuna seesama õhtu toimus ka Stage&Go pidu. Ütleks nii, et kui sinna isegi ei jõuaks, poleks midagi kaotanud kah. Midagi erilist sellel peol polnud, see koht kus see juba toimus, meenutas 90ndaid.

4. september, viimane cocomoloni tööpäev ning samuti ka Cäroly sünnipäev. Tähistasime tema sünnipäeva Cocomolonis ja ütleme nii, et see oli jällegi üks parimatest pidudest ja päevadest Calellas. Sõime kooki, jõime, tantsisime ning mängisime ka erinevaid mänge, kõik läks nii nagu pidigi minema.

9. september, meil Retiga oli mõlemal õhtupoolik vaba ning otsustasime minna mingisesse kõrvallinna. Nimelt ei hakkanud guugeldama, ega otsima midagi, aga valisime suvalt linna, istusime rongi peale ning sõitsime sinna. Jõudsime siis Caldes d'Estraci, mis oli väike, kuid väga mõnus linn. Jõudsime seal ka mäe peale ning samuti sai joodud mere ääres sangriat ning söödud tapasi(snäkk).

10. septemberil jällegi oli enamusel kas õhtu vaba või siis päev vaba ning õhtupoolikul otsustasime minna mere ääres asuvasse Blue Bari ning nautida õhtut elava muusika kõrval. Samuti tellisime ka seal sangriat ning proovisime ära nii punast kui ka valget sangriat, ikka paganama hea jook on see :)

12. septembril jällegi Retiga ärkasime vara ning sõitsime VIIMAST korda Barcelonasse. Reti tahtis minna uude Primarki, mina aga niisama Barcelonas olla. Seal istusime ümber metroo peale ning sõitsime X-suunas, mida mulle tuttav rääkis. Jõudes kohale, polnud seal minu tuttavat ning seega hakkasime avastama kõrvalolevaid kaubanduskeskusi, kuid peagi saabus ka tema ning läksime ühiselt shoppama. Pärastpoole läksime Starbucksi ning võtsime jääkohvi.

13. september oli ametlikult minu viimane rannapäev. Läksime siis Nikitaga randa ning siis olid kõige suuremad lained terve suve vältel. Võimalik, et lainete pikkus oli ligikaudu 3-4 meetrit ning see oli võimas tunne. Olimegi siis lihtsalt rannas ja lebotasime päikese all.

15.september ehk ametlikult minu viimane tööpäev. Olin õhtul tööl ja ega ma midagi eriti ei tundnud et oleks kui minu viimane tööpäev, nagu ikka töö ja õhtusöök ning hiljem pidime minema basseini. Kuna kõik praktikandid kui lõpetavad oma praktika hüppavad/visatakse basseini ning meiegi otsustasime hüpata basseini tööpäeva lõpus. Läksime koju ning pakkisime oma viimased asjad kokku ning olime valmis minema. Kell 00.15 tuli meile auto järgi ning suundusime lennujaama poole, kus pidime ootama pea 7 tundi oma lendu ning kell 8.10 läks meie lennuk ning jõudsime Helsingisse kell 13. Õnneks kohvrid saime kiiresti kätte ning suundusime sadama poole ning sealgi pidime ootama, õnneks aga 2 tundi ning peale laevasõitu sõitsime Tartusse. Igastahes ülipikk oli see teekond.

Tahaks tänada ka kõiki inimesi, kellega sai koostööd tehtud ning kellega sain seal tuttavaks. Muide sain ka tulevikuks sinna töökohta, nimelt tuli Pilar (hotellide omanik) rääkima baari ning muuseas rääkis ka meiega ning jättis ka hüvasti. Oli vaimustuses minu hispaania keele oskuses ning ütles, et ma võin iga hetk saata talle oma CV pildiga ning töökoht suveks on olemas. Vaatame mis elu toob, kuid hetkeseisuga Hispaania on see koht kus ma tahaks elada :)

Blue Baris istumine

Tossa de Mar

Leedukaga

Camp Nou

Stage&Go pidu

Caldes d'Estrac

La Roca Village

Tossa de Mar

Sangria

Cäroly sünnipäev

Tossa

Aitäh jälgimast ja lugemast!
Adjos/nägemist!

Kuu aega jäänud :/

Hola todos y perdón

Olen oma blogi unarusse jätnud ning tahaks eelkõige vabandada nende ees, kes ka jälgivad minu blogi ja ootavad uusi postitusi.

Jäänud on veel ligi kuu aega Hispaanias viibimist ning need kõik päevad, mis siin on olnud, on ikka vägagi kiiresti läinud. Eks nagu ikka on meil vaba päev kord nädalas ja minul kolmapäeviti. Selle aja jooksul on juhtunud nii mõndagi põnevat ja seiklusi ma endale alati olen leidnud. Ühel oma vabadest päevadest käisin Mataros, täpsemalt Mataro Parc’is, mis on kaubanduskeskus. Ostsin seal endale nii mõndagi riietest kui ka niisama hängisin. 

Nagu te teate, siis ma olen sõbralik inimene ning mulle ei tekita raskusi leida uusi tutvusi. Nii ma ka hotellist leian endale inimesi, kellega väljas käia või niisama hängida. Muide, mul oli sünnipäev ja tuli 22 ära, vana eksole ?! Sünnipäeva tähistasime koos Reti ja Romaga (valgevenelane) 23. juulil rannas, ostsime selleks tõrvikud, võtsime linad kaasa kui ka mõnusa muusika. Retiga läksime juba varem ette valmistama ning kui kell tiksus 00 peale ja saabus 24. juuli, siis jõudsid kohale ka eestlased koos pisikese koogi tükikesega ning soovisid mulle õnne, peale nende olid ka muidugi teised inimesed stage&go'st. Eestlastega kaasas oli ka üks tüdruk sakslane, kes puhkas siin enne minu sünnipäeva 2-3 nädalat tagasi ning nad tegid mulle sellise üllatuse, et kutsusid ta siia. Sel hetkel mind valdasid vägagi imelikud tunded. Alguses ta tundus toredana ja sõbralikuna, kuid aja vältel aina imelikumaks. Nii ma saingi temaga olla ainult 3 päeva, sest ta oli veits creepy ja egagi teised eestlased hakkasid seda sama juba rääkima. Mõelge ise, kas Teie läheksite oma kaaslasest lahku, kellega olete olnud 4,5 aastat koos, sõidaks teise riiki, teise kuti juurde, keda sa tunned a la nädal ? Tore on see, et ta läks vist uuesti kutiga kokku :) 

Peale selle olen leidnud endale väga häid sõpru Belgiast ning üks tuleb tagasi juba septembris, kellega me peame ära proovima tequila deadshot’i. Nägin seda esimest korda oma baaris, kui nad küsisid tekiilat, soola ja sidrunit. Kuidas seda juua, on vägagi kummaline, ninna tõmbad soola, jood tekiilat peale ja pigistad sidruni silma, veits crazy või mis ? :D

Nii ma leiangi endale uusi tuttavaid, enamus siiski sakslased, kuid ka belglased.

Kui tööst rääkida, siis tööl on ikka kõik samamoodi. Hetkel on hotellis vägagi palju inimesi ning igalt poolt ja igast rahvusest: itaallased, hispaanlased, sakslased, inglased, poolakas ja nii võibki jääda siia kirjutama….Itaallased joovad kõik peale sööki kanget espressot ja inglased restoranis ei käigi söömas ja eelistavad süüa baaris. Üks päev kui olin Moyga (baari ülemus) tööl, tuli Carmen (manager) ja küsis ega ma ei taha minna tantsida ale ale’t basseini ääres ning ma vastasin miks mitte ja tantsisingi nendega seal ale ale’t, nalja ikka saab tööl.Ale Ale on animatsiooni tervitus/lõpetus tants. Samuti kuulen nii koristajate, administratsiooni kui ka baari ülemuse poolt positiivset tagasisidet minu töö kohta, et ma olen parim ja teen oma tööd hästi. Samuti ka kliendid, üks päev lapsed, ala 6-7 aastased baari leti ääres arutasid omavahel, et kes on nende lemmik baarmen ja nad mõlemad osutasid näpuga minu poole, samuti ka perekonnad tulevad ja räägivad, et baar on minu koht ja küsivad ega ma järgmine aasta uuesti siin ei tööta, et tuleksid tagasi ja tahaksid näha uuesti. Muidugi ka sakslased, kes räägivad mulle BEST BARKEEPER. Üks päev käis baari ääres ka Pilar (hotellide juht/ülemus) ja rääkisin temaga, tema kiitis aga minu hispaania keelt. :)

Ja ega me nüüd eriti midagi ei tee kui istume Cocomelonis, lemmikkoht ja lemmikud inimesed!

Belglastega

Tütrega

Sakslastega

#22 sünnipäev

Hasta luego! 

Silver Meier

Midagi siin ja midagi seal...

Hola chicos!

Pole jällegi ammu midagi kirjutanud ja ega eriti midagi juhtunud ka pole. Sellegi poolest räägin Teile millega olen see aeg tegelenud ja kus käinud. Samuti räägin siin natuke tööst ja elust.

Eelmise kuu lõpus saime palka ning lõpuks sellega saime kätte ka sularaha. Palk siis tuli ~340€ ning isegi miinimumpalk tegi natuke õnnelikumaks. Kui saime teada, et teised töötajad saavad sama töö eest 1100-1300€, siis olid küll silmad suured ja ahhetus suur. Üritan siin olles raha säästa ning võimalikult palju mitte kulutada, kuid sellegi poolest ostsin endale tuppa ka ventilaatori 25€ eest ning loodan, et nüüd saab paremini magada, kuna muidu on siin nii niiske ja õhku pole.

Eestlased vist ei harju siinse ilma ja kliimaga kuidagi ära. Kõik on kordamööda haiged ja köhivad. Nüüdseks sain minagi selle külge ning köhin ja tatistan. Käisin ostmas ka rohtu ning ega siinsed apteegi töötajad inglise keelest aru ei saa ning peab näitama, et sa köhid ning siis saavad aru mida sa vajad.

Kui me kunagi saime kätte oma VIP kaardid klubidesse, siis nüüd anti ühes klubis meile kala kujulised võtmehoidjad ning sellega pidevat tasuta sisse saama klubidesse ning kaarti sel juhul pole vaja.

Meil külas käisid ka Cäroly famiilia ning mitte tühjade kätega. Cäroly tõi nende poolt eesti sööki ja muud kraami. Üks õhtu kui mitte keegi ei pidanud välja minema ja kodus istuma, tulid ootamatult Cäroly famiilia ning tõid jooki. Ega me kaua ei oodanud ning tegime need joogid lahti ning lõpuks kõik läksime peole. Klubisse ei läinud jala, vaid limusiiniga, jajah, selline luksus meil. Limusiin oli muidu kuuekohaline, kuid mahutasime ennast sinna kaheksakesi ära ning väljusime nagu VIP-id.

Kui mul pidid olema kõik teisipäevad vabad, siis ühel päeval tuli minu juurde boss ning küsis ega ma temaga vahetada ei tahaks päevad. Tema naisel on teisipäevad vabad ning siis nad saaksid rohkem koos olla ning kuna alati 3 korterikaaslasel on neljapäev vaba, siis mõtlesin, et see oleks parem mõte üldse ning olin nõus. Järgmisel päeval aga tuli teine töötaja minu juurde ja küsis ega ma vahetada ei tahaks temaga, kuna tema tüdrukul on neljapäevad vabad ning siis saaksid nemad koos olla. Ega mulle see mõte eriti ei meeldinud ning pakkusin talle, et võime teha üle nädala ning selle peale oli möh-möh. Järgmine päev sain kirja tema käest, et ta rääkis bossiga ja tüdrukuga ning lihtsalt vahetati päevad ära...no kui kolmapäevad, siis kolmapäevad....mis muud teha üle jääb kui nõustuda, ma kõigest praktikant siin.

See neljapäev mul oligi vaba päev ning see oli parim vaba päev ever. Käisime koos Dianadega Lloret de Mar-is Water World-is, mis on üks suurimaid veeparke Euroopas ning see oli parim. 6 tunnist seal viibimisest, lõbustustele läks ligikaudu ainult tund aega, kuna rahvast oli nii palju, siis enamus aega seisime järjekorras ning järjekorras võis oodata kuni tund aega..

Sinna võtsin kaasa ka GoPro ning kunagi teen sellest ka video!

Lapsed basseinis

Kapsula

Tehtud ! 

Hasta luego !

  

Kuu täis ja nii mõndagi on juhtunud

Hola chicos !

Taas on kätte jõudnud aeg kui peaks Teile midagi kirjutama... kuulan hispaania keelseid lugusi ja võtan päikest kodu katuse terrasil.

Rääkides terrassist, siis täpsemalt saime kätte katuse terrassi võtmeid, kuigi nendest pole meile keegi midagi rääkinud. Üks päev, kui olime Dianaga koos kodus, kuulsime, et keegi koputas ukse peale ja seal vaatas vastu härrasmees kaabuga ja esitles ennast Lopezi perekonnanimega ja elab all. Seletas mulle pika jutu ning mina seisin ja kuulasin, ega saanud midagi aru. Hiljem kutsus mind kuhugi endaga ja järgnesin talle kaasa. Läksime siis keldrikorrusele, kus oli tema garaaž ning seal andis mulle panne ja võtmed. Igastahes täiega lahe on, et naabrid nii sõbralikud siin.

Vaade mägedele

Üks päev vaatasime, et maja ees hakkab midagi toimuma ja autosi polnud. Tööl meile öeldi, et maja pidu toimub. Igastahes õhtul hakkas tänava peal muusika mängima ja elanikud istusid väljas. Väljas oli neil söök ja jook ning lahe oli vaadata kuidas kohalikud siin tantsivad ning just vanemad inimesed. Klubides siin hispaanlasi ei näe, põhilised on siiski sakslased. Siiamaani ei saa aru, mis pidu see oli, aga põhiline on see, et pidu toimub.
See jaanipäev vihma ei sadanud ja grillida ei saanud. Meil oli siiski siin meie jaanipidu a ka San Joan. Hotelli väljas oli disko ning hotell oli hisplaanlasi paksult täis. Mina töötasin siis kella 18ni ja peale seda hakkasime ka valmistuma peole, läksime hotelli ning hiljem randa. Rannas istusime, naersime, tantsisime jne...Peale seda läksime kluppi ja koju jõudsin nelja-viie ajal. Jaanipäev igavalt ei möödunud.

San Joan

Laupäev oli mul vaba päev ning selle sisustasin lihtsalt matkamisega, läksin Barcelona poole jala kuhu jumal juhatab. Kokkuvõttes jõudsin Arenys de Mari ning kui hiljem küsisin kaugel see Calellast on, öeldi ligikaudu 10km. Tagasi tulin juba rongiga, aga erilist siiski midagi ei näinud. Enne seda sai lepitud töökaaslasega, et me lähme laupäeval Malgrati peole. Saime kokku 22-23 ajal ning valmistusime peoks ja 1 ajal helistasid ta sõbrad ning sõitsime Malgrati. Sõbrad eriti inglise keeles ei rääkinud, seega oli inglise-hispaania segu, kuid aru üksteisest me saime. Kluppi sisenedes midagi ei küsitud, ega maksma midagi ei pidanud. Sisenedes nägin kuidas inimesed tantsivad salsat ja salsa muusika mängis, liikusime edasi ja seal oli rohkem inglise keelne pop muusika. Samas klubis oli ka veel kolmas saal ning seal oli hispaania keelsed lood. Alguses rahvast nii palju ka polnud, kuid 15-20 minutit ja siis oli paksult rahvast täis ning seal ma ei näinud ühtegi inimest heleda peaga või heledate silmadega. Üsna imelik oli seal olla, aga seal ma nägin kuidas hispaanlased ikka oskavad pidu panna. Lõpuks ma kaotasin töökaaslase ja tema sõpru ära ning töökaaslasel oli aku tühi ning ei saanud temaga ühendust võtta. Kuna mul sularaha polnud ja ma ei taibanud kaardi pealt raha võtta, siis liikusin jala koju ning Malgrat asubki ligikaudu 10km kaugusel. Laupäev oli siiski üsna sportlik, 20km kõndimist ja tantsimist.

Teisipäev ja järjekordne vaba päev. Seekord mõtlesin, et pean minema Barcelonasse ja facebook-ist nägin, et ka üks soome tuttav on ka Barcelonas. Kirjutasin ja ilma suuremata kõhkluseta saimegi kokku. Rong oli kell 8.48 ja napilt jõudsin rongijaama, kusjuures sellel kellaajal oli üsnagi palav juba. Barcelonas läksin maha kataloonia väljakul ning saime kokku KFC-i juures. Kuna tal oli juba ostetud citytour bussipilet, ostsin selle ka mina (28€ terve päev). Sellel on 2 liini ning võimalik tervet Barcelonat või vähemalt enamus vaatamisväärsusi ära vaadata. Olime ainult ühe liini peal ning kokku pidi reis kestma 2tundi ja 20minutit. Nägime kõik ära ja muljetasime vägagi palju. Barcelonas on ikka mida vaadata ja see on väga ilus linn, VÄGA SOOVITAN. Poleks elu sees arvanudki, et mulle võib mingi linn nii palju meeldida, et tahaks seal nii väga olla. Kui bussiga sai kõik ära nähtud ja kuulatud, siis hakkasime otsima mõnda head söögikohta. Kõik tundus kallis ja mõttetu ning siis soomlane pakkus, et võib tema hotelli juurde minna, et seal olevat paremad hinnad ja tunduvalt mõnusam valik. Jõudes sinna, oli tegu platsiga, mis oli majadega piiratud ja keset platsi oli purskkaev, igastahes nägi fantastiline välja. Otsustasime võtta kahe peale Sangriat ja ära proovida paella(roog riisist ja mereandidest/kanast, woki laadne veits). Seal olles tekkis tunne, et oleks puhkusel, sööd paellat, naudid sangriat ja taustal mängib veel hispaania keelne muusika, mõnus või mis. Barcelona on täis ka väikeste ja kitsaste tänavatega, kus on võimalik näha kohalike rõdusi ja nende elamist.

Barcelona turg

Paella ja Sangria

Citytour

Parc Güell

¡Viva la fiesta!

¡Hola todos!

Ei ole pikemat aega nüüd bloginud ning lõpuks jõudsin ka Burger Kingi ja La Cantonadasse (neti kohad) kus saangi blogi üles panna... :)
Oleme jõudnud Calella linnas juba kohaneda ja oma kodu muuta kodusemaks. Kolm töönädalat sai ka täis ning alguses oli juba kohe ropult palju tööd, hotell oli täis noori sakslasi. Muide paluti olla alguses mind ja Liisut Esplai hotellis ja oli täitsa tore seal neid kokteile teha. Esplaist on mul ka olemas mälestus esimestest klientidest ning üks on isegi nüüd sõbralistis :) Kusjuures tegin neile ka eriti vägevaid kokteile ning see oli kollast värvi ning nad nimetasid seda "Yellow Silver'iks" tore või mis ? :)

Esimene saksa klient

Olen jõudnud kohaneda ka Bon Reposes ja oli ka muidugi passimist, tööd üldse polnud ning pigem oleks palju tööd kui seda poleks. Kohalikud rääkisid, et neile kõige enam ei meeldi hispaanlased ning täna ma sain aru ka miks. Hispaanlased üldjuhul tulevad ainult nädalavahetustel ning suhteliselt on koguaeg leti ääres, nad on erilised kohvi armastajad ning siia võibki jääda kirjutama erinevaid kohvijooke. Tööülesanneteks ongi erinevate jookide valmistamine, söökide tegemine ning ka koristamine. Graafiku poolest on täitsa mõnus graafik, kas 10-17 või 17-00. Hetkel oleme Cärolyga leppinud kokku, et 2 nädala tagant teeme vahetustega, kord üks on õhtuses ja teine hommikuses ja vastupidi. Baaris peale meie töötavad veel Moi (boss), Joan, Fran ja Nikita (lätlane), mõnus seltskond ;)

Calellas jõudsime ära käia ka erinevates klubides ja kuna sakslasi on siin palju, siis pannakse klubides ka saksakeelseid lugusi. Peale selle on ka päris palju ingliskeelset head muusikat. TÄNA SAIME LÕPUKS VIP KAARDID, muidu lunisime tasuta sisse saada ja õnneks oleme koguaeg ka sisse saanud. VIP kaardid annavad erinevaid soodustusi ning tasuta sissepääsu klubidesse :)

VIP kaardid

Muide siinsed vahupeod ja värvipeod on kirjeldamatud, esimesele vahupeole jõudsime Liisu sünnipäeval, kus oli vägagi palju vahtu ja õnnelikke inimesi ümber. Värvipeod on pigem sellised, kus lastakse erinevat värvi igale poole ja inimesed on üldjuhul valges, igastahes lahe !!!!
Rääkides vahupidudest, siis siinkohal ei ütleks, et kõik oli nii lust ja ilus...
Esimesel vahupeol olin telefoniga ja minu telefon peale seda oli 2-3 päeva kaputt ehk ei töötanud, kuid praegu on enam-vähem kõik ok ning vahest kaamera ei näita, loodan mõnel päeval Barcelona Apple store minna ja küsida mis see parandus maksaks.
Teisel vahupeol mõtlesin olla kavalam ja telefoni kaasa mitte võtta ning otsustasin ranna riietega minna vahupeole, see tähendab seda, et jalas mul olid plätud ning kujutage nüüd ette vahupidu, libe ja plätud. Täpselt juhtus see, mis võinuks juhtumata jätta, nimelt kukkusin nii, et olin 5 minutit teadvuseta ja kodus olles ei tundnud omasi ära...praegu olen elus ja terve:)

Liisu sünnipäev

Olen jõudnud ära käia ka Blanesis, Pineda de maris ja Malgratis. Blanesis käisin Diana S. ja rongijaam oli suhteliselt metsas, ega Blanes eriti silma millegagi ei jäänud, kuid Blanesi rand oli imeline, see oli suur, igastahes pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna :)

Blanesis

Blanesi rand

Malgratis käisime peol ja ega sealgi kõik lust polnud, tüdrukud ei võtnud dokumenti kaasa ja kluppi me ei saanud, aga meil on veel terve suvi seal ära käia, kuna seal pidi olema see õige hispaania melu ja inimesed :)

Malgrat

Pineda de Maris käisin juuksuris ja juuksurid siin on täitsa tasemel ja maksis kõigest 8€, palju parem ja kvaliteetsem töö :)

Kuna Eestis käisin vähemalt 3 korda nädalas jõusaalis, siis siin niisama kohapeal istuda ei saa ning käisin jooksmas. Mõtlesin, et lähen veits varem, et ei ole nii palav, aga siinne päike on ikkagi kuum ning kui tuult pole, siis oleks võimatu jooksmas käia. Siin päris paljugi inimesi jooksevad ning sain ka mina joostud, aga pigem käiks jõusaalis. Mõnel päeval käin kohalikus jõusaalis läbi ja uurin hindu.

Üldiselt olen ma rahul siinse eluga ja ilmaga, inimesed on toredad ning mullegi on juba öeldud, et hakkab tekkima juba mõnus hispaania keele aktsent ja aina rohkem hakkan aru saama hispaania keeles :)

Massaažimõnud rannas (5€ selg)

Siin on ka väike kokkuvõtte Liisu sünnipäevast :)

https://www.youtube.com/watch?v=NDNVONz9sTE

Kohtumiseni !
¡Hasta luego !

#Johhaidii, me oleme kohal

¡Hola amigos!

Oleme lõpuks kohal ning sisse kolinud oma korterisse. Samuti selle aja jooksul nägime ära oma töökohad ning jõudnud ka külastada Barcelonat. Imeline linn ja meeldivad inimesed kõikjal ümber. Selles postituses räägin Teile meie teekonnast, korterist, töökohast ja üleüldse melust mis siin toimub, seega...

22. mai oli meie lend Riiast Barcelonasse ning see päev oli vägagi väsitav. Hommik oli üsna kiire ning ärkasin juba 6.30, buss Tartust Riiga läks varahommikul kell 7.20 ning ema tuli minuga kaasa ning seal ootas mind ka sõber, kes saatsid mind teele.  Riiga jõudes ootasid mind seal õnneks sõbrad, et aega parajalt teha. Pidime omavahel (Pärnu kolledži inimesed) kokku saama Riia lennujaamas, kuna kõik on erinevatest Eesti piirkondadest pärit, siis kõik jõudsid ka eriaegadel lennujaama. Saime seal kõik kokku ja olime üsna excited. Lennujaamas teatati, et lend hilineb tehnilistel põhjustel ning kokkuvõttes ootasime ligikaudu 3 tundi lendu. Peale ootamist hakkas toimuma pardale minek ning võtsime kohad lennukis sisse. Olime üsnagi ärevil, et lõpuks nüüd ongi see hetk käes, kui oleme minemas ära Eestist 4.kuuks oma praktikat tegema. Jõudsime nii kaugele, et pidi toimuma maandumine, kuid seda ei toimunud meelepäraselt. Meiega rääkis lennuki piloot ning teatas, et ei ole võimalik maandumist teha, kuna Barcelona kohal on äikesetorm ning lennuki graafik on tihe. Tegime tiire Barcelona kohal, kuni piloot hoidis ühendust Barcelona lennujaamaga ning teatas, et peame tegema peatuse Gironas, mis on ~50km kaugusel Barcelonast. Olime üsnagi mures ning lennukit raputas korralikult, kuid maandumine oli rahulik ning korralik...

Lend Barcelonasse

Kuid siin kõik ei lõppenud. Järgnevalt öeldi meile, et meil on võimalus maha minna Gironas või oodata natuke ja Barcelonasse lennata. Meie olime rämpväsinud ning ei teadnud kuidas teha, sest meile pidid vastu tulema Stage&Go korraldajad. Diana helistas neile mitu korda ja ei suutnud kord meie, kord nemad ära otsustada kuidas teha, kas minna kohe Girona lennujaamas maha või lennata Barcelonasse ja seal maha minna. Otsustasime siiski, et lähme Barcelonas maha ning sinna jõudsime alles 01-01.30 ajal. Nõme oli see, et lennuk kokkuvõtvalt hilines 6 tundi etteantud ajast ning meile mingit sööki ega jooki kompensatsiooniks ei antud #karmonelu #johhaidii

Õnneks kohvrid kellegil kaduma ei läinud :) Stage&Go liikmed ootasid meid sealsamas ning nemad olid üsnagi lõbusas ja rahulikus tujus. Meiega olid ka lätlased, kes teevad praktikat Calellas ning suundusime kõik üheskoos taksodega Calella poole. Calellasse jõudsime ~02.30 ajal ning pidime allkirjastama erinevaid dokumente ja anti välja ka võtmed. Mina koos Kristiniga saime ühte korterisse ning meiega olid ka 4 lätlast. Reti, Diana ja Cäroly olid koos teiste lätlastega teises korteris.  Olime väsinud ja näljased ning mõtlesime, et otsime mõne söögikoha, kuid seda me ei leidnud ja naasesimegi näljastena tagasi koju ja magama ära.

Vaade minu toa aknast

Samuti ka 2 nädala töökoht

Järgmisel päeval arutasime koos lätlastega kas neil oleks huvi vahetada kortereid, et Pärnu kolledži omad on ühes ja lätlased teises ning neile see mõte meeldis. Kella poole viie ajal oligi meil ühine koosolek kus me vahetasime kortereid ja ütleme nii, et oleme siiski õnnelikud, et saime kõik kokku ühte korterisse. Käisime poest läbi, ostsime kõik vajalikud vahendid ning vesipiibu, loodan et see suvi jääb minu magu samasuguseks ning tagasi ei tule alkohoolikuna :D

Oleme jõudnud ära käia ka Barcelonas ning ütleks seda, et see linn ja need inimesed on fantastilised. Põhiliselt oli meil 2 soovi kus ära käia ning nendeks olid kirik La Sagrada Familia ja pood Primark. Mina olin initsiaator, kes käis ja küsis kõikide käest suunda ning proovisin ka oma hispaania keelt praktiseerida ning see õnnestus ikka vägagi korralikult, on veel lootust hispaanlasena tagasi tulla :) Kokkuvõtvalt käisime me läbi ~15km ning Barcelona pole üldse väga väike linn :D 

Rongi piletite kohta arvestasime, et näkku läheb edasi-tagasi natukene alla 10€ ja seitsme inimese peale 70€, kuid kokkuvõtvalt saime ~53€ eest piletid. Siiski ei saanud aru kuidas see süsteem siin toimub...

Barcelona tänav

Kohustuslik Starbucks

Selline korv maksis ainult 2€

La Sagrada Familia

Mõnus Barcelona

Saime ka kokku kolitud ning elame nüüd kõik koos ühes korteris. Õnneks ei pea muretsema, et midagi kaotsi läheb, sest kõik on omad. Mina õnneks elan üksi toas ja naudin oma rahu :D 

Peale minu toa on veel 2 magamistuba, elutuba, köök ja duširuum. Muide lisaks on veel suur rõdu ja väike pesutuba pesumasinaga. 

Minu tuba

Elutuba

Köök

Korter asub õnneks viie minuti kaugusel tööst ja 10 minuti kaugusel rannast. Mis saab olla veel parem ?! :) 

Calella meri

Sellised pargid on Hispaanias

Meie kodu lähedal on ka sidrunipuu

Eile saime ära nähtud ka omad töökohad ning kui alguses ma pidin töötama Bon Reposes 3* hotellis, siis hetkeseisuga mind viidi ümber Esplai 3* hotelli, kuna 3 inimest lihtsalt ei tulnud kohale. See vahetus on õnneks ainult kuni 2 nädalat ja siis saan tagasi oma hotelli. Ütleme nii, et Bon Repos nägi ilusam ja korralikum välja kui Esplai ja igalpool on 16+ noored, kes joovad, kujutan juba ette seda suve ja tööd...

Muide meie trip sai päris korraliku alguse ning võite üsnagi tihti näha postitustes #karmonelu ja #juhheidii

¡Adjos!